Kuidas valida sobivaim UX-spetsialist?

Vaadates viimaseid trende ja töökuulutusi, siis on ilmselt kätte jõudnud see aeg, kus nii mõnigi ettevõte on palkamas endale kasutajakogemuse spetsialisti ning mõni ilmselt alles mõtleb selle peale.

Sellest inspireerituna kirjutan lühidalt sellest, mida oleme Trinidadi 8-aastase kogemuse jooksul õppinud. Oleme tänaseks palganud umbes 18 kasutajakogemuse valdkonna spetsialisti ning loodevasti on meie kogemustest abi ka teistele. Loomulikult ei toimeta kõik enam meil, kuid enamus siiski.
 

Alustame algusest – ootused vs. vajadused vs. eelarvamused

Kõige suurem oht ebaõnnestunud palkamiseks on eelarvamus, milline üks UX-spetsialist on või olema peab.

Kui sa ei ole kunagi UX’i alla käivaid töid tellinud või tervet projekti planeerinud, siis pea meeles, et kasutajakogemus ehk UX on väga lai valdkond, kus töötab väga palju erinevaid inimesi, kellel kõikidel on erinev profiil.
 

Tegemist on vähemalt sama laia valdkonnaga kui disain, IT või majaehitus, mistõttu polegi olemas selliseid universaalseid kasutajakogemuse inimesi, kes igaks elujuhtumiks sobivad. Loe ka meie ingliskeelset blogipostitust, kus räägime lahti erinevad kasutajakogemuse spetsialistide rollid.

Paljud inimesed eeldavad UX-inimeselt täiesti erinevaid oskuseid ja iseloomu – kes otsib graafilist disainerit, kes teenusedisainerit, kes mõistusehäält teisele osapoolele, kes hoopis front-end arenduse võlurit.
 

Kuidas siis valida see õige roll?

Esmalt vasta küsimusele, kas tegemist on asutuse esimese ja esialgul ainsa spetsialistiga? Kui jah, siis vajad mõnevõrra universaalsemat spetsialisti, kes on valmis ka meeskonda üles ehitama ning suudab edukalt ülesandeid delegeerida.

Minu kogemused on näidanud, et esimene spetsialist jääb kähku pudelikaelaks, kuhu kõik projekti tööd mingil hetkel takerduvad. Peamine põhjus on selles, et UX-spetsialist on kommunikatsioonitunnel IT, turunduse ja ärivaldkonna spetsialistide vahel.

See aga tähendab mitmeid arutelusid, lahenduste paika loksutamist, läbirääkimiste pidamist, osapoolte lepitamist, samuti paljude teemadega jooksvalt kursis olemist.

Lisaks peab see inimene igal juhul suutma teadliku disaini jaoks teha kasutajauuringuid, lahendusi visualiseerida (kasvõi lihtsate joonistena) ning saama aru ärivajadustest ja eesmärkidest.

See tähendab, et tema lauale mahub korraga üks projekt, kuid ma ei ole kunagi näinud, et see suuremas asutuses reaalselt ka peale paari esimest kuud nii jääb.

Kui tegemist ei ole esimese ja ainukese spetsialistiga, siis on juba lihtsam ning saad valida alamteemade hulgast kitsamate profiilide esindajaid. Samuti saad eraldada n-ö kommunikatsioonitunneli inimesed HTML-i spetsialistidest ja graafilistest disaineritest.
 

Kuidas valida õige isik?

Inimese oskused ei pruugi tähendada, et ta meeskonda sobib. Oleme ise läinud seda teed, et õpetame inimese välja, kuna tal on vajalik taust ning vajalikud isikuomadused. Enamasti on see spetsialist ka täielik oma valdkonna fänn.

Seda saab aga teha oluliselt lihtsamalt, kui majas on mõni kasutajakogemuse spetsialist ees. Kindlasti peaks ees olev spetsialist olema delegeerimisvõimeline ja laskma ka algajal katsetada (võttes ise vastutuse).

Esimesed tööd tuleks teha koos, mis tähendab, et parim aeg palkamiseks on siis, kui projekt veel kriitiline ei ole.
 

Millised on õiged isikuomadused?

Õige kandidaat on kahtlemata korrektne ehk ta viitsib detailidega tegeleda ja peab kokkulepetest kinni, ei hiline ja tema peale võib loota. Lisaks on ta ka süstemaatiline ehk tegutseb vastavalt plaanile ning uisapäisa ringi ei torma.

Ta on hea suhtleja ning vajadusel ka läbirääkija, alati valmis kuulama teist osapoolt ning pakkuma kompromisse. Vajadusel võib ta rääkida mitmeid kordi sellest, milline lahendus on õige ja miks see on õige.

Ta on empaatiavõimeline. Kasutajad ja arendajad, kui inimesed, huvitavad teda ning lähevad talle korda. Head spetsialisti saab sütitada teistele oluliste teemadega.

Teda peab huvitama kasutajakogemuse valdkond. Kasutajakogemuse valdkonnas on küll vähe spetsialiste, kuid edukad on vaid need, keda see teema tõeliselt huvitab ning kes on sellest ka tööväliselt huvitatud.

Ta peab olema revolutsionäär ja esitama naiivseid ning teetassi kõigutavaid küsimusi. Antud valdkonnas ei ole võimalik must-valgelt läheneda, sest esmapilgul absoluutne tõde sisaldab mitmeid agasid ning see alati ei tööta.

Kasutajakogemuse disain on valdkond, kus paljudel juhtudel on juba olemasolevaid rakendusi lihvitud ning ainult sellised teetassi kõigutavad küsimused toovad uudsemaid lahendusi.
 

Millised on eelnevad vajalikud teadmised/taust?

Veebi, mobiili ja infosüsteemide UX-spetsialistide puhul on kõige raskem õpetada neid tajuma ja jälgima disainimustreid ning head graafilist disaini.

Ta võib osata kõiki tööks vajalikke tehnikaid, aga kui ta ei taju, millega inimesed on harjunud, siis muutub töö oluliselt keerulisemaks. Disainimustrid ongi just selliste harjumuste kogumid. Harjumused on aga üks kasutuslihtsuse alustalasid.

Disainimustrites orienteerumine vajab harjumuspärasest erinevate lahenduste pidevat analüüsimist. Seda võib ka kutsuda professionaalseks kretinismiks. Igal juhul olen märganud, et algajate puhul on sellist mõtteviisi kõige keerulisem juurutada.

Kahjuks ei ole võimalik neid teadmisi koolituselt saada ega ka ise välja mõelda. Samuti ei ole need reeglid, mis on alati ühesugused ning valdkonna põhitõed. Igale vajadusele on olemas lahendusvariantide kogumid. Disainer saab valida õige lahenduse alles siis, kui ta neid juba tunneb.

Sellise teadmise saab ta aga siis, kui ta on olnud seotud veebide, infosüsteemide või mobiilirakenduste arendusega. Kasuks tuleb huvi eritüüpi süsteemide kasutamise ning katsetamise vastu.

Kindlasti saab see selgemaks siis, kui ta teeb mitmeid kasutatavuse teste süsteemi esmakordselt nägevate lõppkasutajate peal. See on ka põhjus, miks meie uued interaktsioonidisainerid enamasti testimisest alustavadki.
 

Millisest kandidaadist hoiduda?

Proovi vältida inimest, kes väga enesekindlalt ütleb, et kuna ma suudan väga hästi kritiseerida, siis arvan, et see valdkond on just minu jaoks – usun, et saan suurepäraselt hakkama.

Valdkond vajab küll kriitilist meelt, aga spetsialist, selle asemel, et kritiseerida, peab töötama välja kompromisse pakkuvaid lahendusi. Suur visionäär, kes räägib vaid vigadest, mitte lahendustest, on keeruline meeskonnakaaslane.

Ettevõtetel on enamasti vaja detailset, informeeritud (kasutajaid kaasavat) ja pulkadeni läbi arutatud lahendust. Keegi peab selle töö ära tegema ja mitte keskenduma sellele, kuidas kõik valesti on.

Ma luban, et ükskõik, milline lahendus välja mõeldakse, kellegi jaoks on see endiselt vale. Küsimus on hoopis selles, kelle jaoks peab see olema piisavalt õige ja mida piisavalt õige tema jaoks tähendab.
 

Korraliku UX-spetsialisti õudusunenägu töökeskkonna ning kolleegide vaatenurgast

Iga korraliku UX-spetsialisti jaoks on õõvastav, kui talle antakse ülesandeks „kõhutunde“ pealt võluda välja lahendus, mille peale keegi kunagi tulnud pole ning mis kõigile kohe meeldib. Eriti kui ta ettevõtte valdkonnast veel midagi ei tea.

Tegelikult asjad nii ei käi. Kasutajakogemuse disaini näol on tegemist äärmiselt metoodilise valdkonnaga, kus kõhutundele kohta ei ole.

Ka juhtkond ei andesta sulle, kui sa ettevõtte raha puhtalt spekulatsioonile kulutad (või tekitad kasutajatoes korraliku kaose) ning fakte eelnevalt ei kontrolli. Kokkuvõttes pole kõhutunde alusel tegutsemine hea ettevõttele ega ka kasutajakogemuse spetsialistile.
 

Edu uue meeskonnaliikme leidmisega!

Parim valik on informeeritud valik ja teadlik otsus. Tee endale selgeks, keda sa tegelikult vajad ning millist rolli hakkab ta asutuses täitma – see teeb otsustamise kindlasti lihtsamaks.