Liigu edasi põhisisu juurde
värviline number 22

WCAG 2.2 ja uued edukriteeriumid

Mari-Ell Mets

Möödunud aasta oktoobris sai W3C ametlikuks soovituseks WCAG veebisisu ligipääsetavussuuniste kauaoodatud uus versioon 2.2. Täna anname ülevaate selle mõjust ja uuendustest. 

 

Kuigi paralleelselt on töös ka WCAG 3.0, mis lubab katta rohkem vajadusi, olla paindlikum erinevate tehnoloogiate, tööriistade ja sisu osas ning ka lihtsamalt arusaadav, läheb siiski veel aastaid, enne kui sellest võib saada ametlik soovitus. 

 

 

Millal WCAG 2.2 kohustuslikuks muutub? 

Nagu oleme varasemates artiklites maininud, põhineb Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standard EN 301 549 suures osas WCAG 2.1 suunistel. Kattuv osa aga ei uuene automaatselt ning WCAG uus versioon 2.2 ei ole Euroopa Liidu digikeskkondadele kohustuslik enne, kui EN 301 549 uueneb.

 

Uuenemist on oodata 2025. aastal, kui ligipääsetavuse nõuded hakkavad kehtima ka erasektorile, kuid veel pole kindel, kas üle võetakse ka WCAG 2.2 uued suunised. 

 

WCAG 2.2 sisaldab sarnaselt oma eelkäijatele kolme vastavustaset: A, AA ja AAA. Soovituslik on vastata vähemalt AA tasemele. AA tasemele vastamiseks tuleb täita kõiki A ja AA taseme nõudeid. 

 

 

Kuidas uus versioon vanast erineb? 

WCAG 2.2 tõi kaasa üheksa uut edukriteeriumit ning eemaldas ühe. Tõesti, seekord üks edukriteerium ka eemaldati, sest see ei olnud enam asjakohane.  

 

Nimelt oli WCAG punkt 4.1.1 ehk Parsing oma aja ära elanud: kui varasemalt võis vigane HTML tugitehnoloogiate tööd segada, siis tänapäeval on tehnoloogiad targemad ning ligipääsetavuse seisukohast pole tarvis HTMLi enam valideerida.

 

Küll aga ei tähenda see, et kood võiks sisaldada topelt-atribuute või ID-sid. Koodivead, mis tekitavad probleeme tugitehnoloogiatele, tuleb lihtsalt raporteerida näiteks 1.3.1 Info and Relationships või 4.1.2 Name, Role, Value alla. 

 

Pilt

 

 

Uued edukriteeriumid 

Selgitame lahti WCAG 2.2 uued edukriteeriumid, mis on kohustuslikud AA taseme saavutamiseks. 

 

2.4.11 Fookuse mittepeitmine (minimaalselt) (AA tase) 

Punkt 2.4.11 ütleb, et fookuses olev element ei tohi kunagi jääda üleni mingi teise elemendi taha peitu.

 

Kasutajatele, kes kasutavad digikeskkonnas navigeerimiseks klaviatuuri või mõnda sarnast tugitehnoloogiat, on oluline, et nad näeksid alati, mis elemendi peal nad (nende fookus) parajasti on. Kui ekraani alaservas on küpsiste teade, ülaservas kaasaliikuv päis või hoopis nurgas lahtihüppav chat-aknake, võib fookuses olev element jääda teinekord selle alla peitu.

 

Veelgi enam, küpsiste teate või chat-akna peale minemiseks ja selle sulgemiseks tuleb tavaliselt liikuda klaviatuuriga lehel täiesti lõppu, sest hõljuvad elemendid jäetakse koodis enamasti viimasteks. Veidi teemast kõrvale kaldudes, soovitaksin paigutada küpsiste teate ja chat-akna koodis pigem lehe algusesse. 

 

2.5.7 Lohistamine (AA tase) 

Kõik inimesed ei saa kasutada hiirt, et asju ühest kohast teise lohistada (drag).

 

Elementide lohistamisele (nende liigutamiseks, ümberjärjestamiseks, grupeerimiseks vms) peab olema alternatiiv, mida on võimalik teha lihtsalt klikkides – näiteks nupp. See käib nii puutetundlikul ekraanil kui ka hiirega lohistamise kohta.

 

Näiteks maakaarti peab saama eri suundades liigutada lisaks näpuga lohistamisele ka noolenuppude abil, töid peab saama ühest tulbast teise liigutada lisaks lohistamisele ka kontekstimenüü kaudu jne. 

 

2.5.8 Klikitava ala suurus (minimaalselt) (AA tase)  

Asjad, mille peale saab vajutada, peavad olema piisavalt suured või üksteisest piisavalt kaugel, et nende peale saaks mugavalt vajutada.

 

Punkt 2.5.8 ütleb, et klikitava ala suurus peab olema vähemalt 24 x 24 pikslit. Kui klikitavate alade vahele jääb piisavalt vaba ruumi, võib klikitav ala olla ka väiksem.

 

Näiteks kui klikitavad ikoonid on 16 x 16 piksli suurused, peab nende vahele jääma vähemalt 8 px vaba ruumi.  

 

3.2.6 Läbivalt ühtne abi (A tase)  

Abi on lihtsam leida, kui see on alati samas kohas. Kui veebilehel on olemas abifunktsioon (näiteks KKK, sõnumivorm, telefoni number), peab see asuma igal lehel samas kohas.

 

Kui abifunktsiooni ühelgi lehel ei ole, siis on nõue kohaldamatu.  

 

3.3.7 Mitmekordne sisestamine (A tase)  

Infot, mida kasutaja on juba sisestanud, ei tohi sama sessiooni jooksul uuesti küsida. Keegi meist ei taha sisestada ühte asja mitu korda, eriti kui info sisestamine on vaevarikas. 

 

Kui kasutaja on info (nt oma e-maili või isikukoodi) juba lehele sisestanud, tuleb täita vastavad väljad edaspidi tema eest automaatselt või pakkuda varem sisestatud andmeid soovitustena. 

 

Kui taassisestamine on oluline nt turvalisuse kaalutlusel („Korda salasõna“), on see loomulikult lubatud.  

 

3.3.8 Ligipääsetav autentimine (minimaalselt) (AA tase)  

Lugemis-, arvutamis- või mäluraskustega kasutaja jaoks võib olla keeruline meenutada peast oma isikukoodi või salasõna, teha arvutusi ja lahendada teste. 

 

Autentimismehhanism (sealhulgas „Kas unustasid salasõna?“ funktsioon) ei tohi nõuda kognitiivse testi (nt kasutajanime või salasõna peast mäletamine, arvutamine jne) tegemist. 

 

See tähendab näiteks, et kasutajanime ja salasõna väljade täitmisel tuleb lubada teksti kopeerimist ja kleepimist ning salasõna haldusprogrammide (password manager) kasutamist. 

 

Objektide äratundmist nõudvad robotilõksud on endiselt lubatud. 

 

Pilt

 

 

Kuidas oma digikeskkond ligipääsetavuse nõuetega vastavusse viia? 

Ligipääsetavuse parandamiseks digikeskkonnas on vaja kõigepealt tuvastada puudujäägid. Kiire kontrolli saab teha näiteks Google Chrome Lighthouse või WAVE tööriista kasutades. Detailse ja täieliku auditi jaoks on tarvis digikeskkonda manuaalselt erinevate tugitehnoloogiatega testida.  

 

Kui vastavad oskused ja kogemused on olemas, saab ligipääsetavuse auditi teostada ise või siis tellida selle väliselt partnerilt. Trinidad Wiseman pakub nii ligipäästavuse auditeid kui ka koolitusi.  

 

Digikeskkonnale tuleb luua ka ligipääsetavuse avaldus, näiteks alamleht „Ligipääsetavus“ veebilehel või viide avaldusele rakenduse allalaadimise lehel.  

 

Ligipääsetavuse avaldus peab sisaldama infot selle kohta, mis nõuetele keskkond vastab, kas vastavus on osaline või täielik, millised on keskkonna ligipääsetavuse funktsioonid ning kellele saab anda selle osas tagasisidet. Avalduse näide on saadaval Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/1523. 

 

 

Soovid ligipääsetavuse auditit, konsultatsiooni või koolitust? 

Aitame sind meeleldi. Võta ühendust sales@twn.ee või kirjuta otse meie ligipääsetavuse spetsialistile mari-ell.mets@twn.ee