Möödunud aasta oktoobris sai W3C ametlikuks soovituseks WCAG veebisisu ligipääsetavussuuniste kauaoodatud uus versioon 2.2. Täna anname ülevaate selle mõjust ja uuendustest. Millal WCAG 2.2 kohustuslikuks muutub? Kuidas uus versioon vanast erineb? Kirjutame lahti 6 uut edukriteeriumit. Kuigi paralleelselt on töös ka WCAG 3.0, mis lubab katta rohkem vajadusi, olla paindlikum erinevate tehnoloogiate, tööriistade ja sisu osas ning ka lihtsamalt arusaadav, läheb siiski veel aastaid, enne kui sellest võib saada ametlik soovitus.

Ligipääsetav e-keskkond tähendab seda, et võimalikult paljud inimesed saavad seda iseseisvalt kasutada. Ligipääsetav e-keskkond on disainitud ja arendatud nii, et seal olevaid tekste näevad lugeda ka eakad, sisu on arusaadav ka esmakasutajatele, erivajadustega inimesed saavad kasutada lehte erinevate tugitehnoloogiatega (nt klaviatuuriga navigeerimine, ekraanilugejad, häälkäsklused, pilguga juhtimine) jne.

Pea igal veebilehel peitub mõni väiksem või suurem vorm ning nende puhul on palju, mida valesti teha. Ligipääsetavuse seisukohast on oluline, et vormi täitmine oleks lihtne ja arusaadav ning et seda saaks läbida klaviatuuriga ja erinevate tugitehnoloogiate, näiteks ekraanilugeja abil. Käesolevas postituses vaatame, kuidas seda tagada.

Kui sinu veeb ei vasta veel WCAG 2.1 standardi AA tasemele, siis on sul 2 varianti: kas arendada täiesti uus leht, mis vastab kohe ligipääsetavuse kriteeriumitele või uuendada olemasolevat (front-endi facelift). Käesolevas blogis aitame sul arendajate abiga selgusele jõuda, kumb lahendus sobib kõige paremini sinu jaoks.

Ligipääsetav veeb tähendab paindlikumat ja kasutajasõbralikumat veebi, mis sobib erinevate kasutajate vajaduste, eelistuste ja olukordadega. Ligipääsetav veeb on suur samm erivajadustega inimeste ja eakate iseseisvama elu poole, võimaldades neil tarbida veebis olevaid teenuseid, infot ja meelelahutust. 

Ilmselt oled näinud tekstisuurenduse võimalust ning vaegnägijatele mõeldud tekstirežiimi (musta tausta ning kollase või valge teksti võimalust) mõnel veebilehel või kohanud juurdepääsetavuse nõudeid näiteks riigihangetes.