Milline on tegelikult kasutatav veeb?
Kui räägime kasutatavustest veebidest, siis ei ole harv juhus, kui öeldakse, et spetsialist hindas kõikidele standarditele vastavust ja veebi kasutatavus hinnati heaks. Paraku ikkagi kasutajad kurdavad ja kasu veebist on kasin.
Ja tegelikult on see ainult üks kurb uudis, teine veelgi kurvem uudis on see, kui öeldakse, et meie disainer tegi kõik vastavalt kasutatavuse nõuetele ja ikka on sama olukord.
Sellises olukorras ei saa me ju rääkida kasutatavast veebist olenemata hindamisest ja disaineri töödest. Kasutatavus ei ole see, kui me kõik asjad oleme õigesti teinud , vaid ikka see, milline on kasutajate kogemus veebi kasutamisel.
Mitte harvad ei ole juhtumid, kus kõik disainimustrid ei töötagi, sest kasutajad on teistsuguste ootustega. Pigem tõdeme seda tihedamini, kui tahaks.
Kuidas me siis teame, et disainimustrid ei tööta? Selleks on kaks võimalust. Esimene on kasutatavuse testimine ning teine kasutajate käitumise mõõtmine.
Kasutatavuse testimine on võimalus näha reaalselt kasutajate tegevust, kui nad mingit ülesannet täidavad. Kui viime kasutatavuse testimist läbi prototüübil, mis vastab disainimustritele, tuleb peale esimest testimist tihti ikkagi vähemalt üks veebi alustaladest ära muuta ja teha mõnevõrra mustrist erinev. Teine ja kolmas testimine nii suuri muudatusi ei too.
Seega, kui disainime veebi ja ei testi seda, on enam kui tõenäoline, et selles on vähemalt üks üpris tõsine kasutatavuse probleem. Nii kurb kui see ka pole, on suurem enamus veebidest sellised.
Kui me jätame ühe sellise suure probleemi kasutusprotsessi alles, on enam kui tõenäoline, et u 30% inimestest ei jõuagi soovitud eesmärgini. Paha on see, et nad ei pruugi uuesti proovidagi.
Mõõtmine on olemasolevatele veebidele parim lahendus, kui veebi muudetakse jooksvalt. Peamiselt on mõõtmine kasulik selleks, et näha, kas muudatused on ikka paremad. Pole ka harv juhtum, kus läbi mõõtmise avastatakse kasutatavuse probleeme, millest enne üldse ei teatud.
Testimine ja mõõtmine on tegelikult need vahendid, mis ütlevad, kas veeb või prototüüp on kasutatav. Arukas on neist vähemalt üks kasutusele võtta. Mõõtmine on tehnilisem lahendus ja testimine inimestekesksem. Varajases projekti staadiumis mõõtmist veel teha ei saa, küll aga testimist.
Testides kahte funktsiooni viiel tavakasutajal võtab aega umbes kolm inimtööpäeva (aeg pikeneb, kui on vaja leida spetsiifilisemaid kasutajaid). Selle käigus leitakse u. 70-80% kasutatavuse probleemidest.
Mõõtmise jaoks kulub üks päev + tehniline seadistamine. Andmeid saab kuiste intervallidega ja igal kuul kulub aega ka järelduste tegemiseks. Mõõtmine annab aluse otsustamiseks muudatuse õnnestumise või ebaõnnestumise üle.
