Liigu edasi põhisisu juurde
Mängumajad ei ole mõeldud issidele

Räägime intervjueerimisest ehk mängumajad ei ole mõeldud issidele

Tanel Tromp

Kujutame ette, et üks päev tuleb sinu juurde sinu väike poeg ja ütleb: Issi, issi palun tee mulle uus ja parem mängumaja. Üks võimalus on tormata kohe peale seda ehituspoodi, materjal ära osta, vana maha lammutada ja asuda ehitama. Teine variant on teha eeluuring, mis hõlmab võimalusi ja versioone mängumajadest, mis hetkel juba loodud on nt saab kiigata naabri aeda, guugeldada internetis jms ja seejärel valida endale meelepäraseim ja see valmis ehitada. Peaaegu päris kindlasti lõppevad mõlemad lähenemised sellega, et aias on üks mossitav laps, pahane lapsevanem ja pooltühjalt seisev uus mängumaja, mida kasutavad peamiselt ainult ämblikud oma võrkude kudumiseks.

 

Eelnimetatud versioonid on kahjuks tihti kasutusel lisaks eraelule ka disainimaailmas veebilehtede ja rakenduste loomisel, kus (veebi)disainer loob lahendusi, mis on eelkõige talle endale meelepärased. UX-st (ehk kasutajakogemusest) lähtuv lähenemine aga eeldab lahenduse (mängumaja) loomist selle lõppkasutaja perspektiivist ehk metoodilises koostöös koos lõppkasutajaga (lapsega).

 

Et luua lahendusi lõppkasutaja perspektiivist, tuleb välja uurida, mida nad tahavad ja vajavad. Parim viis selleks on teha intervjuusid. Kahjuks ei piisa aga pelgalt küsimusest, mida lõppkasutaja tahab, sest tihti ei tea kasutajad ise, mida nad täpselt tahavad. (Mida teeb disainer näiteks infoga, et Ma tahan ilusat ja head siseveebi?!?) Niisiis - UX põhise lähenemise ülesandeks ongi välja uurida, mida lõppkasutaja ei tea, et ta tahab ja vajab. Selleks, et seda teadmist luua, tuleb esitada õigeid küsimusi ja viia fookus küsisõnalt mida, pigem küsisõnadele kuidas ja miks.

 

Kasutajakeskselt lähenedes on meil vaja, et intervjuude käigus kooruks välja kindlad raskuspunktid, millele tuginedes saame otsuseid vastu võtta (vt joonis 1).

 

disainiotsuseks vajaminev info

Joonis 1 - disainiotsuseks vajaminev info

 

Intervjuude tegemine ise paigutub korralikult teostatud UX-disainiprotsessis esmase materjalidega tutvumise ja analüüsi vahele ehk asub päris eesotsas, olles sellega oluliseks kandekonstruktsiooniks ja lähtematerjaliks tervele projektile. Intervjuusid viiakse läbi nii hankija erinevate valdkondade võtmeisikutega kui ka lõppkasutajatega. Võtmeisikute-hankija intervjuude eesmärk on kaardistada lisainformatsioon ja ootused, mis ei pruugi esmase materjaliga tutvumise käigus ilmutatud kujul välja tulla.  Intervjuud lõppkasutajatega aga võimaldavad saada vahetu ja täpsema ülevaate erinevate lõppkasutajate eesmärkide, vajaduste, harjumuste, otsustusprotsessi, arvamuse jms kohta.

 

Reeglina viiakse intervjuud läbi kvalitatiivset uuringumeetodit kasutades ehk poolstruktureeritud (grupi)intervjuude vormis. Poolstruktureeritud intervjuude puhul on küsimused küll varem formuleeritud, aga intervjuu läbiviija võib vajaduse põhiselt ise küsimusi ära jätta ja lisada (struktureeritud intervjuu puhul seda teha ei tohi). Grupiintervjuu vorm on parim selleks, et tekiks elav arutelu grupis, seejuures üksteist avades.

 

Intervjuu läbiviimiseks piisab täiesti ühest inimesest, kui lindistada see vastava seadmega, et pärast see transkribeerida.  Süstematiseeritud transkribeeringust saab hiljem tuletada soovitava väljundi (nt kaartide sorteerimine), mis on aluseks järgnevale analüüsile.

 

Mõned isiklikul kogemusel baseeruvad soovitused intervjuu läbiviimiseks:

  • - Ole siiralt vastustest huvitatud ja hoia konkreetse vastajaga silmsidet
     

Kui sa ka osaled juba kümnendat korda sama teemalisel intervjuul ja esitad samu küsimusi, siis häälesta ennast enne algust õigele lainele tülpinud olemisega intervjuu läbiviija pärsib ka vastajaid ja palju hinnalist informatsiooni võib kaduma minna

  • - Teavita intervjueeritavaid enne alustamist, et intervjuu eesmärk on saada konkreetse projekti raames teadmisi, mitte hinnata sellel osalejaid
     

Nii kummaline, kui see ka ei tundu, siis võidakse arvata, et läbiviidav intervjuu on kuidagi moodi tööandja tellitud riugas, et teada saada, kui palju keegi tööd teeb või et mis nende ja/või ettevõtte kohta arvatakse.

  • - Kui salvestad intervjuud, anna sellest alati enne selle algust osalejatele teada ning küsi selleks luba
     

Kui sellest osalejaid teavitada alles intervjuu lõpus, siis võib õigustatult mõni osaleja pahaseks saada ja isegi keelata materjali kasutamise.

  • - Optimaalne aeg on kuni 1 (max 1,5) tund intervjuu kohta
     

Esimese intervjuu saab võtta üldiselt piloodiks ja vastavalt sellele, kas aega jäi puudu või üle, küsimusi lisada või ära jätta. Pikem intervjuu, kui 1 tund väsitab osalejaid ja läbiviijat (kui selle järele on vajadus, on mõistlik korraldada pigem töötuba). Lisaks aitab 1 h ajapiirang seada täpsemat skoopi ja sunnib küsimuste arvu optimeerima.

  • - Paiguta kõige olulisemad küsimused ettepoole
     

Grupiintervjuude pikkus sõltub ka osalejate jutukusest ja parem on vältida olukorda, kus aeg on täis, aga olulised teemad käsitlemata.

  • - Lepi vaikusega
     

Peale küsimuse esitamist lase osalejatel küsimust seedida ja ära torma kohe neile appi vastusevariante pakkuma (kuigi algajale intervjueerijale võib tunduda, et vaikus on piinlik) nii mõjutad tahtmatult nende vastuseid.

  • - Ära jää oma intervjuule hiljaks ja hoia alati seatud ajapiiridest kinni
     

Lisaks sellele, et kella tundmine on elementaarne viisakus, on osalejatel tihti tihe ajakava ja nad peavad tormama minuti pealt järgmisele koosolekule ja intervjuu võib kergelt pooleli jääda.

  • - Ära avalda oma arvamust ja väldi hinnangute andmist – ole täiesti neutraalne
     

Isegi kui keegi intervjuul osalejatest otseselt esitab mingi küsimuse ja otsib sinuga silmsidet, jäta siiski parem vastamata ja juhi intervjuud ainult küsimusi täpsustades ja neid esitades.

 

Kui intervjuu on läbimõeldult ja eesmärgipäraselt läbi viidud, annab see väga olulist infot kasutaja vajaduste kohta, aga seejuures peab kindlasti arvestama, et see, mida intervjueeritavad vastavad, ei pruugi olla see, mida nad tegelikult teevad. Põhjusteks võib olla näiteks see, et soovitakse vastata küsija ootustele või lihtsalt ei mäletata ja ei suudeta reaalajas toimuval intervjuul mõtteid piisavalt kiiresti sõnastada. Lisaks peab arvestama, et spetsiifilistele disainiprobleemidele intervjuudest vastuseid ei saa. Siiski on intervjuude tegemine lihtne ja soodne meetod koguda disainiotsuseks väärtuslikku informatsiooni.

 

 

 

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
  • Web page addresses and email addresses turn into links automatically.
Kommentaar